29.04.2011 Äripäev: Taani börs kahtlustab SEBd siseinfo kasutamises

SEB soovitas oma klientidel osta AP Møller-Maerski aktsiaid, tuginedes ettevõtte investorsuhete juhilt saadud mitteavalikule informatsioonile, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri (DI). Kopenhaageni börs vaatab nüüd tehingut üle.

11. aprillil kohtus AP Møller-Maerski investorsuhete juht Henrik Lund SEB analüütikuga ning samal päeval saatis SEB oma klientidele info, kus soovitas  Møller-Maerski aktsiaid osta enne 11. mai kvartalitulemuste avaldamist ja olla seejärel neid kohe valmis maha müüma.

Analüütik kirjutas klientidele, et Møller-Maerski töötaja oli andnud talle juhiseid otsustamaks selle üle, kas panga hinnang ettevõtte aktsiale on vastavuses Møller-Maerski majandustulemustega. Panga analüütiku sõnul oli Lund pidanud panga prognoose liiga tagasihoidlikuks, kirjutab DI.

Nüüd uurib Kopenhaageni börs juhtunut. Kui SEB Enskilda kliendid on ostnud aktsiaid tuginedes mitteavalikule informatsioonile, siis võib seda pidada siseinfo ärakasutamiseks, ütles ajalehele Kopenhaageni börsi esindaja.

Link artiklile "Taani börs kahtlustab SEBd siseinfo kasutamises"

21.04.2011 Eesti Ekspress: Ärimees süüdistab SEB panka rassismis

SEB Pangaga vägikaigast vedav ärimees Pjotr Sedin väidab, et panga kõrgendatud äririski divisjoni juht Gerd Krieger nimetas tema firma investoreid “juudi terroristideks”, kellega SEB ei hakka kunagi mingeid suhteid omama.

Sedini väitel kasutas Krieger sellist väljendit märtsi alguses vestluses Grove Investi ametliku esindajaga. Aga kuna väljendit kasutati eravestluses, ei saa keegi oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöörduda.

Krieger eitab kategooriliselt juuditerroristi juttu. Pank saatis Sedinile ka ametliku selgituse, et ei näe põhjust Kriegeri väites kahelda. Kirja koopia said ka SEB grupi tegevjuht Annika Falkenberg ja suuromanik Marcus Wallenberg.

Link artiklile "Ärimees süüdistab SEB panka rassismis"

18.02.2011 Äripäev: SEB juhil Riho Undil on varjatud ärisuhe

SEB juhatuse esimees Riho Unt on kümne aastaga teinud muljetavaldava karjääri. Undi hoogsal karjääril on ka teine külg – pangatöö kõrval on tal otsene side ettevõtetega, mille tegevus ristub tema kodupanga huvidega.

Ühe reklaamifirma veebilehel kliendiarvamuste rubriigis on SEB juhi Riho Undi kiidusõnad: “Sobival hetkel saime kaasata kampaaniasse vajaliku koguse kvaliteetset inimressurssi ilma, et oleksime muul ajal pidanud tegelema nende motiveerimise ja arendamisega. SalesForce inimesed õigustasid ennast.”

Unt teab, millest räägib, sest ühelgi teisel OÜ SalesForce kliendil pole ettevõtte tegevusest paremat ülevaadet. Unt on selle firma üks asutajatest ja hiljem varjatud omanikest. Ettevõte on olnud SEB partneriks mitmes kampaanias. Unt lahkus küll äriregistri järgi omanikeringist 2004. aastal, ent peitis oma osaluse sõbra nime taha. Sellise avastuseni jõudsime, kui asusime uurima vihjet, mis puudutast Ehitusüksuse-nimelist osaühingut.

Tegemist on ehitusfirmaga, mille tegevus pole kunagi hiigelkasumeid toonud. Tõsi, viimased aastad on ettevõte jätnud aruanded esitamata, ent tegev on ta endiselt. Ehitusüksus on sõlminud üürilepingud neljale pooleliolevale eramule Jõelähtme vallas Lool. Need kehtivad aastani 2028 ja tekitavad hulga küsimusi.

Firma, millele majad kuuluvad – OÜ Swedinvest – on pankrotis. Põhiliseks võlausaldajaks on SEB pank. Pankrotihaldur Martin Krupp on maju korduvalt müüa proovinud, ent ebaõnnestunult. Majade seisukorda arvestades oleks neile ostja leidmine tõeline ime. Kuid ostjaid võivad ka peletada pikaajalised üürilepingud, mille sõlmimise ainis eesmärk võibki olla soov takistada pangal oma raha kättesaamist.

Pankrotihaldur Krupilt kommentaari saada ei õnnestu. Teema näib ebamugav ka Undile. Mobiiltelefonile ta ei vasta. Temale saadetud kirjale reageerib panga pressitöötaja, kes kinnitab, et küsimus Undi seotusest tuli pangajuhile üllatusena. “Olin 9 aasta eest OÜ SalesForce üks asutajatest, ent loobusin osalusest juba 7 aasta eest, ajal, kui töötasin veel Ühispanga arendusosakonnas. SalesForce’i seosed SUM Trusti ja Ehitusüksusega pärinevad hilisemast ajast,” selgitab Unt alguses.

SalesForce asutas tütarfirma Ehitusüksus 2005. aastal. Ehk pärast seda, kui Unt ametlikult osalusest reklaamifirmas loobunud oli. Kuid kummaline on asjaolu, et osakapitali sissemakse Ehitusüksuse asutamiseks tegi ikkagi Unt. Seda tõendab Swedbankis asunud ettevõtte stardikontole tehtud sissemakse. Vastav tõend asub äriregistris Ehitusüksuse teiste firmapaberite seas. Lisaks registreeriti Ehitusüksus Undi korteriga samale aadressile.

Osalus Ehitusüksuses viidi mõni aeg hiljem vastloodud OÜ SUM Trust arvele. Ka see firma registreeriti Undi korteri aadressile. Need on kõnekad detailid, mille Unt alguses ajakirjanikule vastates ära unustab. Teele lähevad täpsustavad küsimused.  Unt vastab: “Oma osaluse Salesforce’is võõrandasin 7 aastat tagasi. Antud juhul (osakapitali sissemakse, ettevõtte registreerimine enda aadressile – toim) aitasin headel tuttavatel asutada 6 aasta eest kahe peale ettevõtte, andes neile omakapitali sissemaksuks laenu kokkuleppega, et nad tagastavad stardikapitaliks antud vahendid ja registreerivad loodud ettevõtte mujale niipea, kui saavad. Osalust mul üheski loodavas ettevõttes ei olnud ega tekkinud, lihtsalt Siim Mägi (SUM Trust, Ehitusüksus ja SalesForce’i omanik) ei omanud isiklikku elukohta, kuhu ettevõte registreerida,” saadab Unt täiendavalt vastuseks. Mägi on Glikmani büroos töötav advokaat. Temale kuuluva SUM Trusti kõrval on Ehitusüksuse väiksemaks osanikuks Robert Valtsov.

Mägi ja Valtsov kordavad sama ja kinnitavad, et Unt ei ole kunagi omanud osalust Ehitusüksuses. Unt tuli neile vastu, laenas raha, lasi firma registreerida enda aadressile.

Firma registreerimiseks aadressi leidmine Tallinnas ei tundu just ületamatu takistus. Samuti on kummaline, et Unt pidi tegema makse enda arvelt. Hea tahtmise korral võiks nende selgitustega rahule jääda, kuid need vastused siiski ei veena.

Äripäeva andmetel juhtis Unt ettevõtete tööd paralleelselt töötamisega SEBs ka pärast 2004. aastat. Oma allikate anonüümsuse kaitsmise tõttu ei saa me avaldada kõiki meile teadaolevaid fakte. Oleme neid aga kontrollinud ja veendunud, et Unt ei müünud oma osalust SalesForce’is, vaid peitis selle sõbra abiga.

Link artiklile SEB juhil Riho Undil on varjatud ärisuhe

14.02.2011 DELFI: SEB kinnisvarafirmad kuuluvad Hollandis registreeritud ettevõttele

SEB peitis eelmise aasta alguses oma Balti riikidesse loodud kinnisvarafirmad Estectus, Litectus ja Latectus Hollandisse registreeritud firmasse, põhjuseks nimetab pank soovi tegeleda oma põhitegevuse ehk pangandusega.


Delfi Majanduse poole pöördunud lugeja märkis, et SEB tõstis 2010. aasta alguses oma kinnisvaraüksused Hollandi firma Warehold B.V. alla. Ilmselt ikka selleks, et maksudelt kokku hoida ja raamatupidamises ilustada.

2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses loodud SEB Baltikumi kinnisvarahaldusfirmad Estectus, Litectus ja Latectus otsustati SEB Rootsi peakontori poolt 2010. veebruaris koondada Hollandis registreeritud Warehold B.V. alla. Seejuures ametlikult on väga keeruline leida viidet või kinnitust, et ettevõte kuuluks börsil noteeritud SEB gruppi.


SEB siskommunikatsioonijuht Piret Seeman ütles, et SEB kinnisvarafirmad Estectus, Latectus ja Litectus konsolideeriti SEB Grupi alla kokku 2010. aastal Baltectuse nime all."Põhjus lihtne - et kolme juhtkonnad saaks tegeleda eelkõige SEB põhitegevuse ehk pangandusega. Baltectuse omanik on 100 protsenti SEB AB ning sinna on ka Baltectus SEB Grupi struktuuris konsolideeritud.

"Majandustulemuste näitamisel on Baltectus arvestatud Balti Divisjoni tulemuste alla," sõnas Seeman.
Baltectuse registreerimisel valiti asukohaks Holland, selgitab Seeman, kuna seal on korraldatud erinevate kinnisvara ettevõtete jaoks sobilikud struktuurid.

 Link artiklile SEB kinnisvarafirmad kuuluvad Hollandis registreeritud ettevõttele

28.01.2011 E24: Pangad võtavad kaupmeestelt ja kohvikupidajatelt priske noosi

Euro tulekuga sagenenud kaardimaksed toovad kaupmeestele lisakulu, kuna igalt tehingult tuleb pangale tasuda protsent või paar. Samas on käibel ka varasemast rohkem münte ning nende panka viimise eest tuleb samuti maksta.

Abi pole isegi sellest, et pangad jaanuarist müntide käitlemistasu pisut alandasid. Anne Kinks, kes Põltsamaal Kati kohvikut juhatab, kinnitas, et tasud müntide panka viimise eest on väikekaupmeeste jaoks tõeline peavalu.

«Olen mõnes mõttes täitsa solvunud, aga ma ei saa ju klientidele ometi öelda, et ärge sente siia tooge,» sõnas Kinks. «Münte on kogunenud nii palju, et peab need panka ära viima. Kohvikus on ju nüüd kõikide pirukate ja saiade hinnad sentides.»

SEB hinnangul peaks seoses euro tulekuga kaupmeeste panka toodavate müntide osakaal kasvama viis kuni seitse protsenti. SEB võtab korraga tasuta vastu 15 euro väärtuses münte, suurema summa pealt tuleb tasuda 1,5 protsenti käitlemistasu. Swedbank lubab tasuta arvele kanda 20 euro jagu münte, suurema summa eest tuleb maksta teenustasu üks protsent.

Sampo pangas võib klienditeenindaja tasuta vastu võtta kuni 50 münti. «Antud soodustus on tehtud sooviga vastu tulla klientidele ja on ennekõike mõeldud neile, kes seda võimalust mõistlikult kasutavad, mitte ei hakka olukorda ära kasutama suuremate summade sissemaksmiseks,» sõnas Sampo panga kommunikatsioonispetsialist Tõnu Talinurm.

Kui aga korraga tuuakse Sampo panka suurem kogus münte, siis tuleb nende arvele panemiseks mündimasinat kasutades maksta kaks protsenti summalt. Kui mündid loeb kokku teller, on tasu koguni neli protsenti.

Firma Pagaripoisid turundusjuhi Martin Pärna sõnul tuleb neil pärast euro tulekut münte panka viia teinekord «lausa ämbritäite kaupa». Eile viisid Pagaripoisid panka münte 300 euro eest, sellest kuus eurot tuli loovutada pangale.

SEB-ga eesotsas ei suuda pangad ettevõtjaid isegi raskel ajal aidata!

Viide artiklile "Pangad võtavad kaupmeestelt ja kohvikupidajatelt priske noosi"

12.01.2011 Äripäev: Andres Sõnajalg võitis kohtuvaidluse SEB pangaga

Jaanuari alguses jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis lõpetas Andres Sõnajala kohtuvaidluse SEB Pangaga, lahendades asja lõplikult Sõnajala kasuks.

Sõnajala teatel on tegu pea 15 aastat tagasi võetud 1,5 miljoni kroonise eraisikulaenuga, mille tagastamist püüdis pank teatud perioodil takistada. "Kümme aastat tagasi leidis pank sobiva võimaluse ühe varasema kohtuvaidluse tõttu arestida Andres Sõnajala pangakontod ning eluasemelaenu polnud tal enam võimalik üle kanda. Pank aga keeldus Sõnajalalt laenu tagasimakseid ka sularahas vastu võtmast," teatas Sõnajalg.

Seejärel lõpetas pank temaga laenulepingu ning nõudis kogu laenu kohest tagastamist, väites, et Sõnajalg on tagasimaksetega võlgnevuses. Sõnajala kinnitusel ta sellega ei nõustunud ja pöördus kohtusse, kus palus tuvastada laenulepingu kehtivust ja õigust maksta oma laen tagasi lepingus ettenähtud maksegraafiku alusel, mitte ühekorraga.

Sõnajala sõnul nõustus kohus temaga ning leidis, et pank ise muutis laenu tagasimaksmise võimatuks ja et sellises olukorras ei tohtinud pank lugeda Sõnajalga lepingut rikkunuks ega temaga lepingut lõpetada.

"On heameel, et Eesti kohtusüsteem on jõudnud tõele jälile ning seadnud õigluse jalule. Olgugi, et see otsus enam minu elus sisuliselt midagi ei muuda, sest laen on pangale niikuinii juba ammu tasutud, usun, et see on positiivne sõnum väga paljudele eestlastele, kes tunnevad praegu, et pangad on neile tõeliselt liiga teinud," kommenteeris ta.

"Julgen arvata, et see on üsna otsene sõnum ka endisele Ühispangale, kelle kliendiks ma kunagi olin, et oma klientidega suheldes ei tasu enam lihtsalt JOKK-skeeme üritada, pigem otsida igas olukorras õiglasi lahendusi," lisas Sõnajalg.

ERRi teatel leidis leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kohus jättis hageja menetluskulud 85 protsendi ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15 protsendi ulatuses hageja kanda.

Võitlus õigluse eest ei ole lootusetu!

Viide Äripäeva artiklile Andres Sõnajalg võitis kohtuvaidluse SEB pangaga

12.01.2011 E24. Sundmüükide hulk võib olla eeldatust tunduvalt suurem

Kinnistusregistri andmeil tehti mullu 1409 sundmüüki, mis on kaks ja pool korda rohkem kui 2009. aastal. Tegelik kinnisvara kaotanute hulk võib aga veelgi suurem olla.

Nimelt kajastavad kinnistusregistri numbrid vaid neid sundmüüke, mille puhul on kinnisvara omanikku vahetanud kohtutäituri avalduse alusel. Eelmisest aastast hakkas aga kehtima seadusemuudatus, mis võimaldab enampakkumistelt kinnisvara soetada pangalaenuga – varem seda teha ei saanud.

Sellisel juhul saadab laenu andev pank ise paberid notarile, kes omakorda teeb avalduse kinnistusregistrisse. Seega ei kajastu niisugused sundmüügid kohtutäiturite tehingutena, vaid üldises kinnisvarastatistikas, kust neid aga eraldi välja tuua oleks keeruline.

Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse liige Mati Kadak rääkis, et näiteks temal moodustasid niisugused tehingud, kus sundmüügis olnud vara osteti laenuga, möödunud aasta koguportfellist poole. «Laenuga ostmine muutus mullu päris populaarseks,» märkis ta.

Möödunud aasta 1409 tõestatavast sundmüügist 716 puudutas eraisikutelt võlgade katteks ära võetud kinnisvara ning 693 juriidilise isiku oma. Tallinnas oli seejuures esimesi 197 ja teisi 266.

Viide E24 artiklile Sundmüükide hulk võib olla eeldatust tunduvalt suurem

05.01.2011 E24 Kohtutäitur: kasvavad võlgnevused panid meeskonda suurendama!

 

Aina kasvav võlgnike armee on pannud kohtutäiturid tööhõivet parandama. Näiteks Harjumaa kohtutäitur Elin Vilippus on meeskonda poole võrra suurendanud.

Uurisin kohtutäiturilt «Sajad inimesed murdusid eelmisel aastal surve all» lugu kirjutades, et kui võlgnikke nii massiliselt tekkinud on, kas ka kohtutäiturite sissetulekud on selle arvelt kasvanud.

«Suurendasin büroo koosseisu. Rohkem töötajaid on vaja. Sissetulekud seega kasvanud ei ole,» märkis ta.

Praegu töötab Vilippuse kontoris palgalist 25 inimest, lisaks mõned, kes teevad lisatööd. «Aitavad kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel,» märkis täitur inimeste ülesandeks. «Sellest aastast on mul ka kaks kohtutäituri abi, kes võivad minu nimel ja vastutuselt täitemenetlust läbi viia,» lisas ta.

Vilippuse sõnul on tõsi, et ühtede inimeste võlg on teiste õnn, kuna võlgade menetlemine annab tööd. «Seda nüüd kindlasti. Et mina suudan tööd pakkuda, peaks olema positiivne.»

Viide E24 artiklile Kohtutäitur: kasvavad võlgnevused panid meeskonda suurendama

05.01.2011 E24 Sundmüükide arv kasvas mullu üle kahe korra!

Eelmisel aastal müüsid kohtutäiturid 716 inimestelt võlgade katteks ära võetud kinnisvaraobjekti. Võrreldes 2009. aastaga kasvas sundmüükide hulk üle kahe korra ja 2007. aastaga võrreldes lausa üle nelja korra.

Kui mullu hakati lõpuks ometi rääkima võimalikust kriisi lõpust, siis paljude eestlaste jaoks jõudis õige kriis alles kohale.

Nimelt võtsid kohtutäiturid mullu eraisikutelt ära 716 kinnisvaraobjekti ja müüsid need tekkinud võlgade katteks maha. Võimatuks muutunud laenude katteks läksid müüki nii kodud kui ka tagatisvarad, näiteks suvilad või vanemate korterid.

Kohtutäitur Elin Vilippus, kelle nimi sundmüüke kajastavas Ametlikes Teadaannetes tihti esile kerkib, räägib, et inimestel on erinevaid põhjusi, miks võlgu jäädakse. Tema sõnul ei ole tõsi arvamus, et pank on alati see, kes sundmüügi algatab.

Põhjus, miks mullu oli tunduvalt rohkem sundmüüke kui tunamullu, on Vilippuse sõnul see, et paljud inimesed ei pidanud enam vastu ja olid sunnitud kaotust tunnistama.

«Pangad saadavad viimases hädas asjad kohtutäiturile. Enne üritatakse koostööd teha. 2010. aasta oli see aeg, kui püüti asju elus hoida, uusi kokkuleppeid sõlmida,» sõnab ta.
Kohtutäituri sõnul on tavaliselt niiviisi, et kui asi läheb halvaks, poevad inimesed pigem peitu.

E24.ee Sundmüükide arv kasvas mullu üle kahe korra