Lisalugemist antud teemal:
04.06.2010. Äripäev. „IMF: Rootsi pangad laostasid Baltikumi elanikud“
05.02.2010. E24. „Levada otsis saneerimisest kaitset SEB eest“
Harju maakohus algatas 2. veebruaril metallitöötleja OÜ Levadia Metall saneerimismenetluse. Firma suuromanik Viktor Levada sõnul oli ettevõte sunnitud otsima saneerimismenetlusest kaitset SEB Panga lühinägeliku ja kompromissitu tegutsemise eest.
Lisalugemist antud teemal
25.12.2009. Eesti Ekspress. „Naine (Rita Tali) jätkab võitlust suurpanga vastu“
Järg aastatagusele loole “Ahastuses naine pihib elust panga ohvrina”, kus vabakutseline tõlkija Rita Valdna (uue nimega Tali) süüdistas Swedanki julmas äris. Pank andis miljon krooni laenu tema eksmehe firmale, kuid nõudis raha tagasi proua Ritalt, kes oli kooselu ajal oma kodu laenu tagatiseks pannud. Kuigi proua palus võimlaust nõue enda nimele kirjutada, et seda kohe tagasi maksma asuda, keeldus pank sellest ja jookustas naist aastaid. Pank lasi naise talu arestida ja müüki panna. Hiljem langetasid nii maakohus kui ringkonnakohus pangale soodsa otsuse, riigikohus ei võtnud asja arutada. Nüüdseks ootab asi arutust Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Lisalugemist antud teemal:
19.10.2009. Eesti Päevaleht. „Rootsi leht: inspektsioon uurib huvide konflikti Eesti SEB-is“
„Eesti finantsinspektsioon uurib SEB-iga seotud pensionifondi võimalikku kuritarvitamist,“ kirjutab Rootsi majandusuudiste portaal E24.se. Portaal meenutab ka varasemat kui Eesti SEB kliendid paigutasid oma raha väidetavalt riskivabasse Likviidsusfondi, kuid 2008. aasta sügisel hinnati selle väärtust 13 protsenti alla, kuna osa rahast oli investeeritud kõrge riskiga Islandi fondi.
Lisalugemist antud teemal:
18.01.2010.Pärnu Postimees. „Kohus kuulutas välja Elmar Lepa pankroti“
Pärnu maakohus kuulutas välja Eesti ühe esimese eraettevõtja Elmar Lepa pankroti ja määras pankrotihalduriks Peeter Allikvere. Lepa pankroti väljakuulutamist soovis Swedbank, sest Lepp on kahe miljoni krooni eest käendanud talle, abikaasa Virve Lepale ja poeg Tanel Lepale kuuluva OÜ Lepa Kaubakeskuse laene. Nüüd on Lepa Kaubakeskus pankrotis ja müüdud 25,7 miljoni krooni eest EfTEN Kinnisvarafondi ja Silikaat Grupi tütarettevõtte ühisfirmale Lepa Keskus OÜ. Elmar Lepp on ajakirjanduses korduvalt märkinud, et panga poolt antud selgitused pankroti algatamisel olid arusaamatud.
Lisalugemist antud teemal:
27.aprill 2009. Eesti Päevaleht „Rüütmann: SEB peab vastutama emissiooni vigade eest“.
Toomas Rüütmani vastu algatati SEB panga initsitiivil eraisiku pankrott, mille väljakuulutamine õnnestus peatada alles ringkonnakohtus. Rüütmanni kommentaar: Tänane otsus kinnitab, et SEB ei valinud vahendeid vältimaks oma võimalikke eksimusi ja vastutust emissiooni korraldamise eest. Pank üritas vastutust minule veeretada ning panga soov eraisiku pankroti kuulutamiseks oli kantud vaid pahatahtlikust eesmärgist mind mõjutada ja probleeme juurde tekitada."
Antud kohtuotsuse valguses otsustas SEB hüvitada Rüütmani juhitud firma TR Majad võlakirjad klientidele summas 177 miljonit krooni.
Lisalugemist antud teemal:
24.aprill 2009. Eesti Päevalehe Ärileht. „FT: torm Baltimaades kõigutab kõvasti Rootsi panku“
Financial Times kirjutab, et Rootsi pankadel on Baltimaades seotud varasid 80 miljardi dollari ehk peaaegu 1 triljoni krooni jagu, hindab Rahvusvahelise Arvelduspank (BIS, Bank of International Settlements). Selline hiigelsumma moodustaks 16 protsenti Rootsi sisemajanduse koguproduktist. Siinjuures on huvitav, et Swedbankil on 2009 aastal Baltimaades rohkem laenukliente kui Rootsis.
Lisalugemist samal teemal:
SEB: kohtuotsus on täidetud tasaarveldusega
Kohtukulud on tasaarvestatud Grove Invest enda kohustusega SEB ees, kommenteeris panga esindaja konto arestimist.
Kohtutäitur Kaire Põlts arestis 21. juulil SEB panga konto. Eesmärgiks kätte saada panga maksmata jäänud kohtukulud viimast hagenud ettevõttele Grove Invest.
SEB panga pressiesindaja Piret Seeman kommenteeris panga konto arestimist, et SEB esitas kohtusse hagi, milles vaidlustas Grove Investi algatatud täitemenetluse kohtukulude sissenõudmiseks, sest need kulud on tasaarvestatud Grove enda kohustusega SEB ees. "Kohus rahuldas SEB taotluse ja peatas täitemenetluse."
"Kuigi kohtutäituri taotlusel on SEB kontol broneeritud summa kohtukulude ulatuses, ei kuulu see hetkel väljamaksmisele, sest täitemenetlus on peatatud. SEB seisukohalt on kohtuotsus täidetud tasaarveldusega," lisas Seeman.
"SEB ei ole nõus Grove Investi poolt täna meediale väidetuga nagu oleks pank jätnud maksmata kohtukulud summas 64 900 krooni. SEB on kohtuotsuse täitnud ning kohtutäituri poole pöördumisega taotleb Grove Invest seega summa topelttasumist," märkis ta.
Kuigi panga enda kontol on broneeritud 64 900 krooni, millele lisandub täituritasu, ei kuulu summa hetkel välja maksmisele.
"Juhime ka tähelepanu asjaolule, et nimetatud summa puudutab ringkonnakohtu otsust Grove Investi kasuks välja mõistetud kohtukulusid kogumahus 64 900 krooni. Kindlasti ei saa seda aga mingil moel seostada ühegi teise käimasoleva kohtumenetlusega," sõnas pressiesindaja.
"Õigusriigis langetab erimeelsuste korral lõpliku otsuse kohus ning SEB ei pea heaks tooniks lahendada kohtuvaidluseid meedia vahendusel," vahendas Seeman panga seisukohti.
Kohtukulude väljanõudmise kronoloogia:
14. aprill 2010 – Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse, millega mõistis SEB Pangalt Grove Investi kasuks välja kohtukulud summas 64 900 krooni.
14. aprill 2010 – Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse, millega mõistis SEB Pangalt Grove Investi kasuks välja kohtukulud summas 64 900 krooni.
22. juuni 2010 – SEB Pank tasaarvestas kohtuotsusega väljamõistetud summa OÜ Grove Invest võlgnevusega.
30. juuni 2010 – pöördus Grove Invest kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.
21.juuli 2010 – SEB Pank esitas kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning palus täitemenetluse peatamist.
30. juuni 2010 – pöördus Grove Invest kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.
21.juuli 2010 – SEB Pank esitas kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning palus täitemenetluse peatamist.
22. juuli 2010 – kohus peatas täitemenetluse.
Grove Invest nõuab SEB-lt kohtu kaudu 1,5 miljardit krooni. Ettevõte süüdistab panka oma firma põhjalaskmises.
Katre Pilvinski, Äripäev 23.07.2010
Kohtutäitur arestis SEB konto
Kohtutäitur Kaire Põlts arestis 21. juulil SEB panga konto. Eesmärgiks kätte saada panga maksmata jäänud kohtukulud viimast hagenud ettevõttele Grove Invest.
Grove Invest nõuab SEB-lt kohtu kaudu 1,5 miljardit krooni. Ettevõte süüdistab panka oma firma põhjalaskmises.
Grove Investi teatel esitati kahjunõue Grove Investi poolt asutatud 150 töötajaga Baltic Panel Group OÜ-le majandusraskuste, likviidsusprobleemide ja pankroti põhjustamise eest aastatel 2007-2008.
Grove Invest OÜ juhatuse liige Jüri Triletski ütles tänavu veebruaris Äripäevale antud kommentaaris, et SEB süü seisneb selles, et pank valis tehase seadmete tarnija suhtes valed õiguskaitsevahendid.
Grove Investi esindav vandeadvokaat Erki Kergandbergi märkis toona, et
vineeritehase käivitumine takerdus, kuna tootmisseadmete tarnijad ei olnud võimelised seadmeid tööle rakendama ja SEB Pank ja Liising ei nõustunud Grove Investi ja Baltic Panel Groupi ettepanekutega tekkinud probleemide lahendamiseks. See aga viis välja Batic Panek Groupi likviidsusprobleemideni ja 2008. aasta mais kuulutati välja ettevõtte pankrot.
vineeritehase käivitumine takerdus, kuna tootmisseadmete tarnijad ei olnud võimelised seadmeid tööle rakendama ja SEB Pank ja Liising ei nõustunud Grove Investi ja Baltic Panel Groupi ettepanekutega tekkinud probleemide lahendamiseks. See aga viis välja Batic Panek Groupi likviidsusprobleemideni ja 2008. aasta mais kuulutati välja ettevõtte pankrot.
Kaisa Tahlfeld, Äripäev 23.07.2010
Grove Invest hädas SEB-lt raha saamisega
Kuigi OÜ Grove Invest saavutas kohtus võidu oma endise partneri SEB Grupi üle ja kohus mõistis pangalt ettevõtte kasuks välja kohtukulud, ei ole pank raha siiani tasunud.
Grove Invest OÜ nõukogu esimees Natalja Levina rääkis Äripäeva venekeelsele sõsarväljaandele Delovõje Vedomosti, et SEB ja Grove Investi konflikt sai alguse sellest, et varsti pärast soetamist läksid liisinguga Kohila vineerivabrikusse ostetud seadmed katki. "Seadmed kuulusid SEB Liisingule. Tehas seisis, aga meie maksime liisingut, pangalaene, palka töötajatele, tasusime makse. Ühel hetkel sai raha otsa, aga seadmed ei olnud ikka veel korras. Olime sunnitud Baltic Panel Group OÜ pankrotis olevaks kuulutama," rääkis Levina.
2008. aastal esitas SEB kohtusse Grove Investi pankrotiavalduse.
Levina: pank valis kõige odavama tee
Levina hinnangul esitas pank Grove Investi vastu pankrotiavalduse seetõttu, et pankrotihagi esitamisel makstav riigilõiv on Eestis väga väike. "Arvan, et pank valis mitte just kõige puhtama, kuid kõige odavama tee," märkis ta.
Levina hinnangul esitas pank Grove Investi vastu pankrotiavalduse seetõttu, et pankrotihagi esitamisel makstav riigilõiv on Eestis väga väike. "Arvan, et pank valis mitte just kõige puhtama, kuid kõige odavama tee," märkis ta.
Tema hinnangul tahtis pank kasutada oma pankrotiavaldust, et sundida Grove Investi sõlmima viimase jaoks kahjumlikku tehingut. "Meil on kirjavahetus, kus SEB esitas meie vastu avalduse kohtusse ja samal ajal pakkus meile võimalust osta 150 miljoni krooni eest panganõue vabriku vastu välja. Meie olime aga nõus maksma 100 miljonit. Kus on loogika? Kui mul on selline raha välja käia, tähendab, ma ei saa pankrotis olla," rääkis Levina.
SEB on veendunud, et panga ja liisingufirma käitumine Baltic Panel Groupi ja Grove Investi suhtes oli tavaline. "SEB pöördus kohtusse, kuna Grove Invest ei täitnud oma kohustusi. Grove Invest esitas vastuhagi, süüdistades SEBd selles, et pank põhjustas Baltic Panel Groupi pankrotistumise," rääkis SEB Panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu.
Levina arvates oleks pidanud SEB Liising, kellele kuulusid seadmed, juhtunu eest vastutama. "Nad keelasid meil seadmeid remontida ning ka ise ei teinud seda," teatas ta.
Grove Investi kaitsja: pank eirab oma kohustusi
Grove Investi kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna advokaadibüroost Tark & Co väidab, et pank eirab oma kohustusi. "Kohtukulude summa on SEB Panga jaoks väga väike (64 900 krooni) ning selle tasumine ei ole probleem. Ilmselt ei tähenda kohtuotsus panga jaoks midagi, eriti kui see otsus ei ole panga kasuks," ütles Muna.
Grove Investi kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna advokaadibüroost Tark & Co väidab, et pank eirab oma kohustusi. "Kohtukulude summa on SEB Panga jaoks väga väike (64 900 krooni) ning selle tasumine ei ole probleem. Ilmselt ei tähenda kohtuotsus panga jaoks midagi, eriti kui see otsus ei ole panga kasuks," ütles Muna.
Ta lisas, et nad esitasid kohtutäiturile täitmisavalduse. "Pangal tuleb maksta kohtukulud ja kohtutäituri teenuste eest," teatas advokaat.
Eksjuht: SEB kehv omanik
Baltic Panel Groupi endise peadirektori Tiit Tammsaar hinnangul oleks negatiivsed tagajärjed ja inimeste massiline koondamine ära jäänud, kui pank oleks ettevõttele vastu tulnud.
Baltic Panel Groupi endise peadirektori Tiit Tammsaar hinnangul oleks negatiivsed tagajärjed ja inimeste massiline koondamine ära jäänud, kui pank oleks ettevõttele vastu tulnud.
"Võin öelda, et SEB ei ole just kõige parem peremees. Sõltumata sellest, kas ta on süüdi või mitte, olen ma veendunud, et pank tegutses jõu seisukohalt. Selge see, et nemad on kõige suuremad omanikud, raha on nende ning nad võivad teha, mida tahavad," ütles ta.
Number64 900 krooni mõistis kohus SEB Grupilt välja Grove investi kasuks kohtukulusid.
Kommnetaar
Silver Vohu
Seadusest tulenev pangasaladuse kaitse ei luba pangal kliendi finantsküsimusi avalikkuse ees arutada ning pank saab oma vastuväited esitada vaid kohtus. Küll saame kinnitada, et Grove Investi toodud süüdistused on ebaõiged ning pank on valmis kaitsma oma õigusi kohtus.
Oleme seisukohal, et nii pank kui ka liisingufirma on käitunud BPG kui Grove Investiga tavapäraselt ja heas usus ning sõlmitud lepinguid täites. Loomulikult täidab SEB kohtuotsust Grove Investi pankroti väljakuulutamata jätmisega seoses ning katab Grove Investi menetluskulud kohtu poolt määratud osas.
SEB-il tuleb tasuda Grove Investi kohtukulud
Jõustus ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt kohustub AS SEB Pank tasuma 64 900 krooni kohtutasusid selle eest, et pank 2009. aasta suvel esitas alusetu ja rahuldamata jäänud pankrotihagi OÜ Grove Invest vastu.
Vineeri- ja mööblitootmisega tegelenud ja praegu Tallinnas Lutheri elamukvartalit arendav Grove Investi suurim kahjunõue SEB grupi vastu summas 1,49 miljardit krooni tuleb kohtus tõenäoliselt arutlusele septembris-oktoobris.
„Meil on hea meel, et oleme pikal kohtuteel SEB pangagrupi vastu saanud kätte esimese sisulise võidu, mis on läbinud kõik kolm kohtuastet,“ teatas Grove Invest OÜ nõukogu esimees Natalja Levina. „Usun, et edaspidi võtab pank meid tõsisemalt ega püüa oma vastutusest mööda manööverdada üksnes lootuses, et tema on suur ja võimas ning keegi ei viitsi ju pangaga kohtus käia.“
Natalja Levina sõnul ulatub käesolev kohtuvaidlus tagasi 2008. aastasse, mil SEB pangagrupi tegevusetuse tõttu tuli Grove Investil taotleda firmale kuulunud Kohila vineeritehase (Baltic Panel Group OÜ) pankrotti.
„SEB Pank keeldus oma süüd tunnistamast ning püüdis meid hävitada kõigi võimalike kohtuhagidega, nõudes muuhulgas ka Grove Investi pankrotti,“ selgitas Levina. „Kuigi kohus leidis juba 2009 aastal, et pangal puudus alus Grove Investi pankrotti taotlemiseks, keeldus pank siiski väljamõistetud kohtukulusid kandmast ja vaidlustas need viimase võimaluseni. Nüüdseks on vaidlus läbinud kõik kohtuastmed ja SEB kohustub meile tasuma 64 900 krooni kohtukulusid.“
Natalja Levina märkis, et käesoleval hetkel on erinevates kohtutes arutlusel veel mitu erinevat Grove Investi, Baltic Panel Groupi ja nende firmadega seotud isikute kohtuasja SEB pangagrupi vastu, millest suurim on tänavu veebruaris SEB vastu esitatud kahjunõue ca 1,5 miljardi krooni osas, millele lisanduvad viivised.
Levina sõnul tulenevad kõik kohtuvaidlused asjaolust, et SEB Pank viis oma tegevustega 2008. aastal pankrotti vastvalminud 500 miljonit krooni maksma läinud moodsa Kohila vineerivabriku, mis andis tööd 150 inimesele.
Grove Invest OÜ-d esindavad antud vaidluses advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaat Elmer Muna ning advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Arne Ots.
Tea Taruste, Ehitusuudised 05.07.2010
Grove Invest saavutas esimese lõpliku kohtuvõidu SEB Panga vastu
Vineeri- ja mööblitootmisega tegelenud ja praegu Tallinnas Lutheri elamukvartalit arendav OÜ Grove Invest saavutas esimese lõpliku kohtuvõidu SEB Grupi vastu, sest jõustus ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt kohustub AS SEB Pank tasuma 64 900 krooni kohtutasusid selle eest, et pank 2009. aasta suvel esitas alusetu ja rahuldamata jäänud pankrotihagi OÜ Grove Invest vastu. Grove Investi suurim kahjunõue SEB grupi vastu summas 1,49 miljardit krooni tuleb kohtus tõenäoliselt arutlusele septembris-oktoobris.
„Meil on hea meel, et oleme pikal kohtuteel SEB pangagrupi vastu saanud kätte esimese sisulise võidu, mis on läbinud kõik kolm kohtuastet,“ lausus Grove Invest OÜ nõukogu esimees Natalja Levina. „Usun, et edaspidi võtab pank meid tõsisemalt ega püüa oma vastutusest mööda manööverdada üksnes lootuses, et tema on suur ja võimas ning keegi ei viitsi ju pangaga kohtus käia.“
Natalja Levina sõnul ulatub käesolev kohtuvaidlus tagasi 2008. aastasse, mil SEB pangagrupi tegevusetuse tõttu tuli Grove Investil taotleda firmale kuulunud Kohila vineeritehase (Baltic Panel Group OÜ) pankrotti. „SEB Pank keeldus oma süüd tunnistamast ning püüdis meid hävitada kõigi võimalike kohtuhagidega, nõudes muuhulgas ka Grove Investi pankrotti,“ selgitas Levina. „Kuigi kohus leidis juba 2009. aastal, et pangal puudus alus Grove Investi pankrotti taotlemiseks, keeldus pank siiski väljamõistetud kohtukulusid kandmast ja vaidlustas need viimase võimaluseni. Nüüdseks on vaidlus läbinud kõik kohtuastmed ja SEB kohustub meile tasuma 64 900 krooni kohtukulusid.“
Natalja Levina märkis, et käesoleval hetkel on erinevates kohtutes arutlusel veel mitu erinevat Grove Investi, Baltic Panel Groupi ja nende firmadega seotud isikute kohtuasja SEB pangagrupi vastu, millest suurim on tänavu veebruaris SEB vastu esitatud kahjunõue ca 1,5 miljardi krooni osas, millele lisanduvad viivised. Levina sõnul tulenevad kõik kohtuvaidlused asjaolust, et SEB Pank viis oma tegevustega 2008. aastal pankrotti vastvalminud 500 miljonit krooni maksma läinud moodsa Kohila vineerivabriku, mis andis tööd 150 inimesele. Grove Invest OÜ-d esindavad antud vaidluses advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaat Elmer Muna ning advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Arne Ots.
Neljas.ee 05.07.2010
Moskva multimiljonäri tütar sõdib Eesti pangaga
Ma häbenen oma puist ja nappi vene keelt, kui Natalia Levinale (34) esimesed küsimused esitan.
Ta vastab lühilausetega ja kardan juba, et usutlus kujuneb piinavaks, kui naine naeratab kelmikalt ja räägib, kuidas ta kaitses Eesti mainet.
Mullu detsembris märkas Levina Hispaania suuruselt teises ajalehes El Mundo artiklit Eesti kohta. Seal kirjutati, et siinne majandus kukub kõvasti ja lati(!) kurss pole üldse kindel.
Natalia võttis seepeale ühendust Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga (koja president Toomas Luman on tema hea tuttav ja äripartner), sealt kõlistati välisministeeriumisse, ministeerium suhtles omakorda saadikuga ning El Mundo võttis vigase artikli oma internetiküljelt maha ja avaldas õienduse.
Me istume Levina korteri avatud köögis Lutheri kvartalis. Tilluke laud nelja tooliga, nurgas patjade ja valge kaisulambaga diivan, terashall külmkapp.
Lonksan lahustuvat kohvi (issand, kui kaua ma pole seda joonud!), vaatan ringi ja mõtlen, et temperatuuri mõttes on korter soe, aga õhkkond tundub olevat veidi kõledavõitu. See ei meenuta hubast kodu, vaid rohkem lihtsalt ööbimispaika.
Kuid naine märgib, et korter on etem kui hotell, kus ta varem elas, ning siin on hea juttu ajada, kui ema ja isa Moskvast külla sõidavad.
Moskvas juristiks õppinud Levina kolis kümmekond aastat tagasi Madridi.
Lõpetas seal ärijuhtimise, töötas investeerimiskonsultandina Ida-Euroopa suunal ja luges ülikoolis loenguid.
Eestisse sattus ta veidi rohkem kui aasta tagasi, kui Pjotr Sedin tema viinatöösturist isa käest abi palus. Pjotr Levin on hariduselt mäeinsener nagu ka Sedin.
Levinist sai põhiomanik Sedini firmas Grove Invest, mis arendab kortermaju Lutheri kvartalis ning rajas Kohilasse vineeritehase.
Oma investeeringut saatis ta siia valvama Hispaanias elanud tütre, kes viibib seetõttu Tallinnas umbes 40 protsenti ajast.
“Kõige hullemad ajad on sügis ja kevad. Kui siin pole veel lumigi sulanud, saab Hispaanias juba värskeid maasikaid,” ütleb Levina. Talle meeldib siinsetes metsades marju ja seeni korjata. “Käisin Eestis esimest korda juba nõukogude ajal, kui õppisin kuuendas klassis. Ja 15–16 aastat tagasi tundus Eesti hoopis kõrgema tasemega kui Moskva. Teil olid pangaautomaadid, teil ei lastud pankureid maha ja teil oli Stockmann, mille hinnad olid odavamad kui Moskvas. Inimesed tundusid lahkemad.”
Esmaspäeval levis Eestis hämmastav teade: “Kohila vineeritehase rajaja nõuab SEB Grupilt 1,49 miljardit krooni kahjutasu.”
Hagi on enneolematu nii suuruselt kui sisult.
Esiteks ei ole ükski Eesti firma nõudnud eales nii suurt kahjutasu. Teiseks nõude pretsedenditu sisu. Vandeadvokaat Erki Kergandbergi sõnul pole asi saamatajäänud kasumis, vaid SEB Pank ja tema liisingfirma hävitasid terve ettevõtte ja Grove Invest nõuab tekkinud kahju hüvitamist.
Hagi täpsemast tutvustamisest aga advokaat keeldus – viisakas oleks, et SEB näeks seda enne ajakirjandust.
Pank teatas omakorda, et ei saa midagi kommenteerida, sest pole hagiga tutvunud.
Senini seletab Kohilas juhtunut kõige paremini Pjotr Sedini allkirjaga pankrotiavaldus. See ütleb, et äriplaani eesmärk oli suure võimsusega vineeritootmise tehase käivitamine. Kuid Itaaliast 190 miljoni krooni eest hangitud masinad osutusid praagiks ja tehast ei suudetud kordagi täisvõimsusel tööle panna. Ja tehaseomanikul lõppes raha, mistõttu Sedin pidi ise kohtule pankrotiavalduse esitama.
Natalia Levina sõnul venitas SEB Liising seadmete omanikuna nii kaua, et garantiiaeg sai läbi. Uut garantiid ei suutnud pank hankida. Selle asemel ajas SEB oma segase käitumisega tehase pankrotti ning pommitas tagatiste kaudu ka tehase omanikku Grove Investi ning Pjotr Sedinit isiklikult.
Pank proovis isegi Sedini Nõmmel asuvat kodu haamri alla saata.
“Ma tean, et ükski pank maailmas ei käitu oma klientidega nii nagu SEB,” ütleb Levina.
Kuna täpset infot hagi kohta veel pole, ei oska ma midagi öelda tema tõsiseltvõetavuse kohta. Eesti üks ägedamaid majanduslahinguid käib seni vaid PRi tasemel – Levini-Sedini leer teatas rünnakule asumisest.
Kuid pelk vastase suurte numbritega hirmutamine ei saa see hagi olla, sest paberi panid kokku riigi kaks tuntumat advokaadibürood: Raidla Lejins&Norcous ning Tark&Co. Päris jamaga need kontorid ei tegele.
Ühine kinnisvaraäri Toomas Lumaniga
■ Natalia Levina on Tallinnas kinnisvara arendava ja Kohilasse vineerivabriku ehitanud Grove Investi nõukogu liige.
■ Natalia Levinale isiklikult kuulub ühe väikese firma kaudu pool Shnelli Ärimajast, kus asub Eesti Raudtee peakorter.
■ Teine pool ärimajast on Toomas Lumani käes, kelle firma ehitab ka Lutheri kvartalit.
■ Levinale kuulub ka pool Nordea Ärimajast.
Eesti Ekspress 20. veebruar 2010
Sedin nõuab SEB-lt 1,49 miljardit
OÜ Grove Invest süüdistab SEB Panka ja Liisingut oma tütarfirma Baltic Panel Groupi majandusraskuste, likviidsusprobleemide ja pankroti põhjustamises ning nõuab kohtus 1,49 miljardit krooni kahjutasu.
Osaliselt Pjotr Sedinile kuuluvat OÜd Grove Invest esindav vandeadvokaat Erki Kergandberg ütles, et kohtuasja ajendiks on see, et tema kliendi poolt 2005. aastal vineeritootmiseks asutatud Baltic Panel Group OÜ (BPG) kaotas SEB Panga ja SEB Liisingu jõulise sekkumise tõttu ettevõtte juhtimisse nii oma investeeringu kui ka ettevõtte. «Vineeritehase käivitumine takerdus seoses sellega, et tootmisseadmete tarnija ei olnud võimeline seadmeid tööle rakendama ja AS SEB Pank ja AS SEB Liising ei nõustunud Grove Invest ja BPG ettepanekutega tekkinud probleemide lahendamiseks. Selle tulemusena tekkisid Baltic Panel Grupil likviidsusprobleemid ja 12.05.2008 kuulutas kohus välja firma pankroti,» sõnas ta.OÜ Grove Invest juhatuse liikme ja osaniku Jüri Triletski sõnul oli Kohilasse rajatud ca 500 miljoni kroonise maksumusega vineeritehasel olemas vajalik tööjõud, kogu vajalik tooraine, lai kliendibaas eksportturgudel ning ka kasumi kindlustamise leping maailma suurima kindlustusseltsiga Zurich. «Kui pank ei oleks hakanud tegema meile takistusi ettevõtte käivitamisel tekkinud tehniliste probleemide lahendamisel, töötaks Baltic Panel Groupi tehas täna täiel võimsusel, valmistades 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas, andes käivet 535 miljonit krooni aastas, EBITDA-ga 230 miljonit krooni aastas ning andes Kohilas tööd ca 150 inimesele,» ennustas Triletski.
E24 Äriuudised 15.02.2010
E24 Äriuudised 15.02.2010
Kohila vineerivabriku kinnistu ostis SEB Liising
SEB Liising ostis pankrotistunud Kohila vineerivabriku Baltic Paneli Groupi kinnistu hinnaga 25 miljonit krooni pluss käibemaks.
«Nii [vabriku] seadmed kui kinnistu on nüüd ühe omaniku käes,» ütles pankrotihaldur Andres Hermet.Kohilas asuv vineerivabrik Baltic Panel Group läks pankrotti mullu mais. Eelmise aasta augustis ei leidnud vabrik enampakkumisel alghinnaga 425 miljonit krooni ostjat. Veel hiljemgi püüdis pankrotihaldur vabrikut ebaõnnestunult müüa.
E24 Äriuudised 17.08.2009
Kohila vineerivabriku viisid pankrotti praakseadmed
Baltic Panel Group OÜd esindanud vandeadvokaat Erki Kergandberg märkis, et pankrotistumise on suures osas tinginud probleemid Itaalia firmalt Angelo Cremona ostetud praakseadmetega, mis pole võimaldanud äriplaanis kavandatud kujul täisvõimsusega vineeri tootma hakata, kirjutab Nädaline.
«Kuna seadmed on puudulikud, siis ei ole tehas maksimaalsel võimsusel kunagi tööle saanud hakata, on tootmisseisakuid,» kommenteeris võlgniku esindaja ning palus kohtul pankrot välja kuulutada.
Kohila vineerivabriku pankrotihalduriks määratud Andres Hermeti sõnul on ettevõtte suur kahjum püsinud kolm aastat, näiteks eelmisel aastal oli see 66 miljonit krooni.
«Firma pangakontod on praktiliselt tühjad, kohustused võlausaldajate, maksuameti ning kommunaalkulude näol on väga suured. Koos kõigi tasumata maksekohustustega ulatub Baltic Panel Group‘i võlakoorem 84 miljoni kroonini,» märkis Hermet ning lisas, et osa vabriku töötajaid on töövaidluskomisjonile esitanud kaebuse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.
Hanneli Rudi, Postimees 13.05.2008
Kohila paberivabrik pankrotistus
Rapla maakohus kuulutas üleeile välja Kohila paberivabriku pankroti, kuid selle sada töötajat leivata ei jää. Kohila paberivabrik sattus makseraskustesse kalli paberimasina tõttu, millesse investeeritud 20 miljonit krooni jäi maailmaturu paberihinna languse tõttu tagasi saamata.
”Tehas kavatses hakata tootma valget paberit ajal, mil Venemaa tehased seisid ja maailmaturu hinnad olid kõrged. Lääne gigandid ostsid aga Venemaa tehased ära ja viisid paberihinna alla,” selgitas Kohila paberivabriku pankrotihaldur Andres Alaver. Vabriku juhtkond seiskas kalli masina 1997. aasta märtsis pärast seitset kuud kestnud tulutut katsetamist.
Päevaintress 120 000 krooni
Halduri sõnul on kalli paberimasina kaks aastat jõude seismine toonud vabrikule suure võlakoorma. Sellest vabanemiseks esitas Kohila paberivabrik ise kohtule pankrotiavalduse. ”Ainu-üksi investeeringu päevaintress on üle 120 000 krooni. Pankrot oli ainu-õige lahendus,” nentis Alaver. Praegu on vabrikul võlgu ligi 42 miljonit krooni, kuid vara vaid 24 miljoni krooni eest.
Pankrotile vaatamata jätkab tehas endises töörütmis ja kõik 98 inimest töötavad edasi.
”Olukorda ei tasu üle dramatiseerida. Inimesed on ametis vihikute ja kaustikute tootmisel, mis lähevad nii Eesti siseturule kui ka Hollandisse, Saksamaale ja teistesse välisriikidesse,” lausus Kohila paberivabriku ju-hatuse esimees Riho Pih-lapuu.
Kas majandusliku krahhi põhjustanud pabe-rimasinale õnnestub ostjat leida või mitte, sõltub Pihlapuu sõnul suuresti sellest, kas Eestis ha-katakse tselluloosi tootma. ”See, et meie paberipuu laevadega Skandinaaviasse veetakse, on Eesti riigile kahjulik. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad ka meie poliitikud sellest aru saama. Tselluloosi ja paberi tootmine peavad käima käsikäes, võõrtoorainest paberi tootmine ei tasu end ära.”
Pankrotihaldur kinnitas, et teeb kõik endast oleneva, et tootmine Ko-hilas ei seiskuks. Tun-duvalt lihtsam on müüa vara, kui tootmine käib.
Andres Alaver ei ilmutanud aga erilist optimismi kalli paberimasina müügi osas. ”Ma saa võtta päris tõsiselt võlgniku väidet, et masina vastu on paljud investorid huvi tundnud. Sellisel juhul oleks see juba ammu müüdud.”
TÕNU TRAMM, SL Õhtuleht 17.03.1999
”Tehas kavatses hakata tootma valget paberit ajal, mil Venemaa tehased seisid ja maailmaturu hinnad olid kõrged. Lääne gigandid ostsid aga Venemaa tehased ära ja viisid paberihinna alla,” selgitas Kohila paberivabriku pankrotihaldur Andres Alaver. Vabriku juhtkond seiskas kalli masina 1997. aasta märtsis pärast seitset kuud kestnud tulutut katsetamist.
Päevaintress 120 000 krooni
Halduri sõnul on kalli paberimasina kaks aastat jõude seismine toonud vabrikule suure võlakoorma. Sellest vabanemiseks esitas Kohila paberivabrik ise kohtule pankrotiavalduse. ”Ainu-üksi investeeringu päevaintress on üle 120 000 krooni. Pankrot oli ainu-õige lahendus,” nentis Alaver. Praegu on vabrikul võlgu ligi 42 miljonit krooni, kuid vara vaid 24 miljoni krooni eest.
Pankrotile vaatamata jätkab tehas endises töörütmis ja kõik 98 inimest töötavad edasi.
”Olukorda ei tasu üle dramatiseerida. Inimesed on ametis vihikute ja kaustikute tootmisel, mis lähevad nii Eesti siseturule kui ka Hollandisse, Saksamaale ja teistesse välisriikidesse,” lausus Kohila paberivabriku ju-hatuse esimees Riho Pih-lapuu.
Kas majandusliku krahhi põhjustanud pabe-rimasinale õnnestub ostjat leida või mitte, sõltub Pihlapuu sõnul suuresti sellest, kas Eestis ha-katakse tselluloosi tootma. ”See, et meie paberipuu laevadega Skandinaaviasse veetakse, on Eesti riigile kahjulik. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad ka meie poliitikud sellest aru saama. Tselluloosi ja paberi tootmine peavad käima käsikäes, võõrtoorainest paberi tootmine ei tasu end ära.”
Pankrotihaldur kinnitas, et teeb kõik endast oleneva, et tootmine Ko-hilas ei seiskuks. Tun-duvalt lihtsam on müüa vara, kui tootmine käib.
Andres Alaver ei ilmutanud aga erilist optimismi kalli paberimasina müügi osas. ”Ma saa võtta päris tõsiselt võlgniku väidet, et masina vastu on paljud investorid huvi tundnud. Sellisel juhul oleks see juba ammu müüdud.”
TÕNU TRAMM, SL Õhtuleht 17.03.1999
Tiit Tammsaar sai Kohila vineerivabriku direktoriks
Alates 5. juunist töötab OÜ Baltic Panel Groupi ehk Kohila vineerivabriku peadirektorina pikka aega Rahvaliidu liikmena poliitilist karjääri teinud Tiit Tammsaar.
Baltic Panel Groupi Kohila vabrikusse tuuakse suurem osa toormest praegu Venemaalt. Värske peadirektori sõnul ei tohiks Venemaalt tulevad varjatud majandussanktsioonid tootmist häirida – eesmärk on jõuda nii kaugele, et valdav osa toormest oleks Eesti päritoluga, kirjutas Raplamaa ajaleht Nädaline.
Selle nimel peetakse praegu läbirääkimisi Riigimetsade Majandamise Keskusega (RMK).
Tiit Tammsaar On töötanud Kaiu kolhoosis peamehhaaniku ja peainsenerina ning kolhoosi järeltulijas OÜs Kaiu LT juhatuse esimehena. Aastatel 2003-2004 oli põllumajandusminister. On olnud Riigikogu VIII-XI koosseisu liige.
Baltic Panel Group on Eesti suurim vineeritootja, mille projektvõimsus on 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas.
ERR Uudised 10.06.2007 12:16
Baltic Panel Groupi Kohila vabrikusse tuuakse suurem osa toormest praegu Venemaalt. Värske peadirektori sõnul ei tohiks Venemaalt tulevad varjatud majandussanktsioonid tootmist häirida – eesmärk on jõuda nii kaugele, et valdav osa toormest oleks Eesti päritoluga, kirjutas Raplamaa ajaleht Nädaline.
Selle nimel peetakse praegu läbirääkimisi Riigimetsade Majandamise Keskusega (RMK).
Tiit Tammsaar On töötanud Kaiu kolhoosis peamehhaaniku ja peainsenerina ning kolhoosi järeltulijas OÜs Kaiu LT juhatuse esimehena. Aastatel 2003-2004 oli põllumajandusminister. On olnud Riigikogu VIII-XI koosseisu liige.
Baltic Panel Group on Eesti suurim vineeritootja, mille projektvõimsus on 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas.
ERR Uudised 10.06.2007 12:16
TVMK kolib tehase Kohilasse
Investoreid otsiv mööbli- ja vineerikombinaat TVMK kolib tootmise üle pealinna lähedale Kohilasse, luues sinna 400 töökohta.
Kohila alevi südamest paari kilomeetri kaugusel asuva maa müüs TVMK-le 300 000 krooni eest riik. Ligi 20hektariline tühi plats asub raudtee ja laopindade vahel eemal elumajadest, vastates TVMK tingimustele, et uus tehas peab asuma Tallinna ja raudtee lähedal korralike kommunikatsioonidega piirkonnas.
TVMK avaldas Tallinnast kolimise plaani möödunud aasta septembris, eesmärgiga ehitada mitmeid kordi võimsam tehas ning hoida kokku maa- ja reostusmaksu, vee hinna ning tööliste palkade pealt.
TVMK finantsdirektori Oleg Panfilovi sõnul paneb ettevõte Tallinna tootmise kinni 1–1,5 aasta pärast, mil võiks ideaalplaani järgi valmis olla ka uus tehas. Samas võib tootmine vahepeal ka seiskuda, sest uue tehase pooleliolevate planeeringute juures on raske ennustada, millal võiks hoone valmida.
Vineerikombinaadi kolimisega tekib Kohilasse umbes 400 töökohta. Hetkel töötab TVMKs umbes 700 inimest.
Kristiina Randmaa, Äripäev
26. veebruar 2004 13:59
Kohila alevi südamest paari kilomeetri kaugusel asuva maa müüs TVMK-le 300 000 krooni eest riik. Ligi 20hektariline tühi plats asub raudtee ja laopindade vahel eemal elumajadest, vastates TVMK tingimustele, et uus tehas peab asuma Tallinna ja raudtee lähedal korralike kommunikatsioonidega piirkonnas.
TVMK avaldas Tallinnast kolimise plaani möödunud aasta septembris, eesmärgiga ehitada mitmeid kordi võimsam tehas ning hoida kokku maa- ja reostusmaksu, vee hinna ning tööliste palkade pealt.
TVMK finantsdirektori Oleg Panfilovi sõnul paneb ettevõte Tallinna tootmise kinni 1–1,5 aasta pärast, mil võiks ideaalplaani järgi valmis olla ka uus tehas. Samas võib tootmine vahepeal ka seiskuda, sest uue tehase pooleliolevate planeeringute juures on raske ennustada, millal võiks hoone valmida.
Vineerikombinaadi kolimisega tekib Kohilasse umbes 400 töökohta. Hetkel töötab TVMKs umbes 700 inimest.
Kristiina Randmaa, Äripäev
26. veebruar 2004 13:59
Tellimine:
Postitused (Atom)
Tellimine:
Postitused
Kommentaarid