HOIATUS!

Kunagi ammu - nii paarkümmend aastat tagasi, hoiatasid lääne ettevõtjad meid, et nende maailmas on kaks suurimat vaenlast: maksuamet ja pangad. Et maksuamet on ettevõtja vaenlane, sai ruttu selgeks ka meil, pankadesse uskusime veel kuni viimase ajani...

Kohila paberivabrik pankrotistus

Rapla maakohus kuulutas üleeile välja Kohila paberivabriku pankroti, kuid selle sada töötajat leivata ei jää. Kohila paberivabrik sattus makseraskustesse kalli paberimasina tõttu, millesse investeeritud 20 miljonit krooni jäi maailmaturu paberihinna languse tõttu tagasi saamata.
”Tehas kavatses hakata tootma valget paberit ajal, mil Venemaa tehased seisid ja maailmaturu hinnad olid kõrged. Lääne gigandid ostsid aga Venemaa tehased ära ja viisid paberihinna alla,” selgitas Kohila paberivabriku pankrotihaldur Andres Alaver. Vabriku juhtkond seiskas kalli masina 1997. aasta märtsis pärast seitset kuud kestnud tulutut katsetamist.

Päevaintress 120 000 krooni

Halduri sõnul on kalli paberimasina kaks aastat jõude seismine toonud vabrikule suure võlakoorma. Sellest vabanemiseks esitas Kohila paberivabrik ise kohtule pankrotiavalduse. ”Ainu-üksi investeeringu päevaintress on üle 120 000 krooni. Pankrot oli ainu-õige lahendus,” nentis Alaver. Praegu on vabrikul võlgu ligi 42 miljonit krooni, kuid vara vaid 24 miljoni krooni eest.

Pankrotile vaatamata jätkab tehas endises töörütmis ja kõik 98 inimest töötavad edasi.

”Olukorda ei tasu üle dramatiseerida. Inimesed on ametis vihikute ja kaustikute tootmisel, mis lähevad nii Eesti siseturule kui ka Hollandisse, Saksamaale ja teistesse välisriikidesse,” lausus Kohila paberivabriku ju-hatuse esimees Riho Pih-lapuu.

Kas majandusliku krahhi põhjustanud pabe-rimasinale õnnestub ostjat leida või mitte, sõltub Pihlapuu sõnul suuresti sellest, kas Eestis ha-katakse tselluloosi tootma. ”See, et meie paberipuu laevadega Skandinaaviasse veetakse, on Eesti riigile kahjulik. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad ka meie poliitikud sellest aru saama. Tselluloosi ja paberi tootmine peavad käima käsikäes, võõrtoorainest paberi tootmine ei tasu end ära.”

Pankrotihaldur kinnitas, et teeb kõik endast oleneva, et tootmine Ko-hilas ei seiskuks. Tun-duvalt lihtsam on müüa vara, kui tootmine käib.

Andres Alaver ei ilmutanud aga erilist optimismi kalli paberimasina müügi osas. ”Ma saa võtta päris tõsiselt võlgniku väidet, et masina vastu on paljud investorid huvi tundnud. Sellisel juhul oleks see juba ammu müüdud.”

TÕNU TRAMM, SL Õhtuleht 17.03.1999 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar